Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm. Silluste pikkus on mooduliga 200mm Plokid kuivades kahanevad. Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida Sillused Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit, mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse Suurplokkseinad Välisseinaplokid liigitati aknavahelisteks, aknaalusteks, vöö-sillus ning rea-ja nurgaplokkideks Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: rõhtpalksein, püstpalksein, topeltplanksein, rõhtprusssein Kergkarkass täidissein: jatk Rõhtpalksein: Massiivsetest puitseintest on levinuim rõhtpalksein. Palgid võivad olla kas käsitsi töödeldud või masin-freesitud, ümarad või kandiliseks tahutud, täispalk või liimitud palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist. Sellisel juhul on pragude tekkimise töenäosus välispindades minimaalne
40-50cm ja siseseina paksus 30-40cm. 64 32 Suurplokkseinad Sõltuvalt ruumi kõrgusest jaotati välisseinad korruse kõrguses kaheks (elamuehituses levinuim), kolmeks või neljaks plokireaks. Välisseinaplokid liigitati aknavahelisteks, aknaalusteks, vöö- ja sillus ning rea- ja nurgaplokkideks. Esines veel karniisi-, sokli- ja viiluplokke. Sisemised kandeseinad moodustati rea-, sillus- ja vööplokkidest. 65 Suurplokkseinad Plokkide servades olevad püstsooned valatakse mörti täis. 66 33 Suurplokkseinad 67 Puitseinad