Sageli oli värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele. 65.Ekspressionism kunstivool, mis peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada kunstniku meeleolusid hoiakuid ja mõtteid. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgalist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. 66. Kubismi esikteoseks on Picasso ,,Avignogi neiud" Kubismi alustasid Pablo Picasso ja George Braque, mis jaguneb kolme ajajärku: 1) Cezanne`lik ajajärk kõik taandati geomeetrilistele elementidele 2) Analüütiline kubism lõhuti pilt ja pandi uuesti teistmoodi kokku, alati pidi jääma side maalitava asjaga.
aerofoto peapunktiks. Välimised orienteerimiselemendid. Need määravad kiirtekimbu asendi ruumis. Neid võib jagada kaheks: 1) joonelised Xs, Ys, Zs 2) nurgalised A, αx, κ (kapa), ω; α, κ (kapa), A Joonelised elemendid määravad projekteerimistsentri s asukoha ruumis. Täpsemalt võttes X s ja Ys määravad nadiirpunkti aluse N asukoha ja Zs on projekteerimistsentri s kõrgus maapinnast. Kolm nurgalist elementi α, κ (kapa) ja A või siis neli A, αx, κ (kapa) ja ω kuuluvad nurgaliste suuruste hulka. α – optilise telje kaldenurk vertikaaljoone suhtes. Seda nurka võib esitada kahe projektsioonina αx e pikikaldenurk ja ω ehk põikikaldenurk. κ (kapa) on aerofotoaparaadi pöördenurk pildistamise momendil ja nurk A on asimuut ehk nurk tõelise meridiaani ja optilise peatelje projektsiooni vahel.
aerofototsentriga. Kõnekeeles loetaksegi aerofoto telgede lõikepunkti aerofoto peapunktiks. Välimised orienteerimiselemendid. Need määravad kiirtekimbu asendi ruumis. Neid võib jagada kaheks: 1) joonelised Xs, Ys, Zs 2) nurgalised A, x, (kapa), ; , (kapa), A Joonelised elemendid määravad projekteerimistsentri s asukoha ruumis. Täpsemalt võttes X s ja Ys määravad nadiirpunkti aluse N asukoha ja Zs on projekteerimistsentri s kõrgus maapinnast. Kolm nurgalist elementi , (kapa) ja A või siis neli A, x, (kapa) ja kuuluvad nurgaliste suuruste hulka. optilise telje kaldenurk vertikaaljoone suhtes. Seda nurka võib esitada kahe projektsioonina x e pikikaldenurk ja ehk põikikaldenurk. (kapa) on aerofotoaparaadi pöördenurk pildistamise momendil ja nurk A on asimuut ehk nurk tõelise meridiaani ja optilise peatelje projektsiooni vahel. Välised projekteerimiselemendid on määratud ligikaudselt aga võivad olla ka tundmatud. Kaasajal