Tänavaelu
ja paluvad almust, on alandlikud ja hoiavad teistest eemale ning peavad äraelamiseks kannatama
vastikusi ja rõvedust.
Need indiviidid, keda keegi tunda ei taha, elavad tõepoolest ebaloomulikes oludes. Inimesed,
kellel on olemas kodu, koht, kuhu õhtuti tulla ja kus end turvaliselt tunda, ei oska kunagi ennast
seada selle inimese olukorda, kes õhtuks püüab vähemalt soojema ulualuse leida kui taevaalune
ja külmunud maa. Iga vana mahajäetud maja, tuulevaikne nurgaalune sobib, peaasi, et
hommikuks ei ole külm varbaid ja sõrmi ära võtnud.
Tõsiasi on, et inimesed satuvad ebainimlikesse oludesse seetõttu, et nad on olnud kas olukorra
ohvrid või ise süüdlased. Suutmatus toime tulla või lihtsalt elu hammasrataste vahele jäämine
lükkab inimese olukorda, kust ise on aga väga raske välja pääseda. Täiskasvanu, kellel pole
alalist elukohta, kelle teadmised ja oskused on aegunud ning kelle välimus on räämas, ei ärata
annaabi.ee 
