Paavstivõim keskajal
Temast sai Rooma Peetri kiriku
kapiitli kanoonik, Gregorius VIII ordineeris ta 1187 alamdiakoniks ja Clemens III määras
detsembris 1189 või jaanuaris 1190 Santi Sergio e Bacco kardinaldiakoniks. Coelestinus III
ajal (11911198) elas ta tagasitõmbunult Anagnis, kuna valitseva paavsti suguvõsa oli Segni
krahvidega vaenujalal. Ta kirjutas sel ajal traktaadid "De contemptu mundi, sive De miseria
conditionis humanæ"; "De sacro altaris mysterio" ja "De quadripartita specia nuptiarum".
Ta sätestas mais 1202 dekreediga "Per venerabilem", et paavstil on õigus sekkuda Saksamaa
poliitilistesse konfliktidesse ja toetada valitsejana isikut, keda ta peab katoliku kiriku
kaitsmiseks väärikamaks, vältimaks et vürstid ei valiks kuningaks ketserit või
ekskommunitseeritud isikut. Samuti määras ta, et juhul kui kuningaks saab kaks isikut, peavad
nad saavutama kokkuleppe ja kui nad seda ei leia, siis saab paavstist konflikti vahendaja.