Mikroobifusioloogia
prootonit redokspotentsiaali abil periplasmasse ning lisaks 1-2 prootonit
konformatsiooniliste muutuste tulemusena.
NDH-I koosneb kolmes struktuursest osast: hüdrofiilne fragment
(NuoEFG), mis katalüüsib NADH oksüdeerumise ja elektronide liikumise ensüümi
sisemusse; amfipaatne fragment (NuoBCDI; amfipaatne molekulil on nii
hüdrofiilne kui ka hüdrofoobne osa), mis ühendab hüdrofiilset ja hüdrofoobset
fragmenti, ning hüdrofoobne fragment, mis on sukeldunud membraani
(NuoAHJKLMN). Hüdrofiilne fragment sisaldab FMN kofaktorit. NADH kaks
elektroni liiguvad FMN-le, mis redutseerub FMNH 2-ks. Elektronide üleaknne Fe-S-
klastrile põhjustab prootonite pumpamise periplasmasse ja PMF-i genereerimise.
Elektronid liiguvad Fe-S-klastrilt kinoonile. Ensüüm on Ca-seoseline, ilma Ca 2+ on
ensüüm inaktiivne. Lisaks Zn2+-liig pärsib ensüümi tööd, takistades prootonite
liikumist mööda ensüümi, kas sisenemist või väljumist.
annaabi.ee 
