Soome kultuuri konspekt
Kes palverännakule
minna ei saanud tegi lihtsalt kirikule annetuse.
Vadstena klooster- selle rajas Püha Birgitta 14. saj alguses, rootsi pühak. Ta rajas kaksikkloostrite
süsteemi, kus elasid nii mungad kui ka nunnad. Õigepea levisid need üle Euroopa. (1407 rajati
Pirita klooster) Neis kloostrites on selline süsteem, et nunnad rändavad iga 4-6 aasta tagant
järgmisse kloostrisse.
Keskajal olid fransiskaani kloostrid (hallid vennad), dominikaani (mustad vennad), Birgitta
nunnamunga ühendus (Naantari klooster oli uhkeim, rikkus oli kogutud annetustega, lisaks
arendasid nad põllukultuuri, tõid Soome lina, kanepi, humala jne. Nunnaks said neiud, kes loobusid
oma maisest varast ja lõikasid juuksed mahad ning panid selga halli rüü. Ka kurjategijaid võeti
vastu).
1517 toimus Lutheri usupuhastus, mis jõudis Soome 1555. Sellega oli kloostritel lõpp. Kloostri
elanikud läksid laiali, maid riigistati ja kloostrid ning kirikud vaesusid.