Ta oli pühak ja abtsiss. Rajas 1370 birgitiinide ordu Rootsis Vadstenas. Siena Katariina dominiiklane, elas aastatel 1347 1380. Värvali tütrele said juba lapsena osaks müstilised nägemused ( Jumala ja inglitega rääkimine) . Katariina astus dominiiklaste ordusse ning pühendus haigete ja vaeste hooldamisle ja ravimisele. Osales aktiivselt poliitikas. Bingeni Hildegard elas aastatel 1098 1179. Ta oli pärit aadliperekonnast ning astus juba noores eas benediktlaste nunnakloostrisse. Hiljem sai kloostri abtissiks. Kirjutas teadustöid ajaloost, meditsiinist, teoloogiast. Peale selle komponeeris muusikat ja maalis. Pidans oma kloostri nunnadele jutlustusi. Pärast surma kuulutati ta pühakuks. Assisi Franciscus sündis 1182. aastal Itaalias Assisi linnas. Ta armastas lõbutseda ja luges kirglikult trubaduuride luulet. Vanemad täitsid iga ta soovi.Hakkas rändjutlustajaks ja rändas mööda maad nagu seda oli kunagi teinud Jeesus Kristus.
vajalikke teadmisi. Ta ei põlanud füüsilist tööd ja pani kõikjal oma käed külge. Peetrisse oli koondunud suur edasiviiv jõud, mis pani Venemaal aluse suurtele muudatustele. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Inimesena oli ta küllaltki julm. Peeter I pani oma poolõe ja naise nunnakloostrisse ning lasi tappa palju süütuid inimesi, seal hulgas ka oma poja. Peeter I kehtestas seaduse, et need kes soovisid kanda habet, pidid selle eest maksu maksma. Ise ta riietus läänelikult ja jälgis üldse küllaltki palju lääneliku elulaadi. Peeter I erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Peeter murdis kõik seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Ta ei valinud oma sõpru
ja räägib talle oma loo. Teises vaatuses toodi meieni Hugo õnnetu saatus, kellest sai vaim. Hispaani päristolu inkvisiitor Hugo tuli Arensburgi, selle aja Kuressaare, et uurida kaubanduselu. Lossifoogt Godebert (Mati Talvistu) ja tema vend Venfrid (Priit Lõhmus) saadavad inkvisiitore teele takistusi. Nad käsivad Õnnel (Merilin Kirbits) Hugo eest hoolitseda. Saatuse tahtel nad armuvad. Kui lossifoogt Godebert ja tema vend Venfrid sellest kuulevad, saadetakse Õnne Kaarma nunnakloostrisse ja Hugo müüritakse. Sellest ajast peale ei saa Hugo rahu ja ta kummitab endiselt selles lossis. Mulle väga meeldis see etendus. Linnuse sisse saabudes jäid tee peale ka Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilased, kes mängisid ehitusmehi. Nad olid väga toredad ja elasid oma rolli suurepäraselt sisse. Kapiitlisaalis mängiti keskaegset ja rahulikku muusikat, mis lõi just sobiva meeleolu. Veel meeldisid mulle väga teise vaatuse näitlejate riided. Minu meelsest oli
naermiseks ja nutmiseks, elamiseks ja suremiseks. Elu on aeg, mil õitseda, õnne maitsta ning armastada. Samas on elu kui ekslemine labürindis. Ning pahatihti võib see tekitada hoopis tüdimuse elus. Chateaubriandi ,,Réne" elu sarnanebki justkui labürindiga: see on keerukas, salapärane ning mõistatuslik. Réne elu on kui labürint, mis tegelikult õnneliku lõppu ei leiagi. Amélie lahkub peagi tema juurest- nunnakloostrisse. Réne õnneaeg on läbi. Ta põgeneb. Seekord Ameerikasse, kus ta oma kurva elutee ka lõpetab. W.Shakespeare on öelnud, et elu on kui rooside ja okastega palistatud tee. Arvan, et ka eneseleidmisega on nii. Ühel hetkel näib tunduvat, et oleme ennast leidnud, teisel hetkel see tunne kaob ja muutub keeruliseks end jälle uuesti leida. Tekib nördimus ning soov justkui enda eest põgeneda. Paljud inimesed ei üritagi, kuid on ka neid, kes hakkavad ennast otsima alles elu lõpul
Viimastel väidetele põhinedes oli yta pärit hoopis tagashoidlikust katoliiklaste suguvõsast. Carl W kahlo ei saanud oma kasuemaga läbi, nii maksis ta isa 1891 aastal talle ( olles 19 aastane) , et ta mehhikosse sõidaks, kus ta muutis oma nime ja usku ( ateistiks). 92-93... Ta abiellus Maria Cardenaga, kellega ta sai kaks tütart. ( teine laps suri peale sünnitust, peale kolmanda lapse sünnitust suri ema ) peale naise surma saatis guillermo mõlemad tüdrukud üles kasvama nunnakloostrisse. Kuna ta isa oli Saksamaal juvileer, sai ta tööd ühes juviilipoes,. SAMAL õhtul kui ta naine suri, peale sünnitust, palus ta oma töökaaslase Matilde Calderon´i kätt , kes oli native born mexican of spanish /indian descent. Hiljem oli aga Frida ema talle rääkinud, et ta tegelikult ei armastanud Guillermot. Vaid abiellus temaga ta saksa päritolu pärast, mis meenutas talle lahkunud armastatut. ( enesetapp). 1907. vihamsel hommikul pool ühksa, sündiski frida .
annaabi.ee 
