Eakate elukvaliteet Eesti ühiskonnas
nüüdseks keskeas, sündivus on madal.
Eakate elukvaliteedi hindamisel arvestatakse elukeskkonda, sissetuleku suurust, harrastusi ja
huvitegevuses osalemist, suhtlemist lähedaste ja ametnike võrgustikuga ning võimalust
vajadusel abi saada. Kasutatakse nii objektiivseid kui ka subjektiivseid elukvaliteedi tegureid.
Eakate elukvaliteedi säilitamisega tegelevad sotsiaal- ja tervishoiutöötajad, psühholoogid ja
terapeudid (Tulva, Viiralt-Nummela 2008, ref. Saks 2006). Gothoni (2008) arvates ei ole
heaolu kunagi seotud üksnes väliste asjaoludega, vaid oleneb paljuski sellest, kuidas olusid
suudetakse ära kasutada ja kuidas suhtutakse oma elus ettetulevatesse piirangutesse. Lisaks
sõltub heaolu eluväärtustest ning oskustest oma elukvaliteeti mõjutavad tegurid ära tunda.
Vananemisel peab ta heaolu tugisammasteks mõistmise lisandumist, endale kuuluvat aega,
vabadust ning toimivaid sõbra- ja peresuhteid.