Jung selgitab, et teatud ideed ning motiivid, mis kaasnevad usulise kogemusega, esinevad pea ülemaailmselt ning erinevate ajastute kontekstis. Neid mitte ainult ei võeta kergesti omaks inimeste ja ideede migratsiooni läbi, vaid nad võivad ka esile kerkida spontaanselt ning ilma välise mõjutajata. Seega on taolised motiivid arhetüüpsed ja nad on seotud kogemusega, mille puhul kasutab Jung jällegi Rudolf Ottolt laenatud terminit numinosum. ,,Numinosum - mistahes selle põhjustaja ka ei oleks - on subjekti kogemus, mis on tema tahtest sõltumatu. Nii usuline õpetus kui ka consensus gentium selgitavad seda kogemust alati ja kõikjal kui isikust väljaspool seisva põhjustaja tekitatut. Numinosum on kas omadus, mis kuulub nähtava objekti juurde või siis nähtamatu lähedalolu poolt loodud mõju, mis põhjustab teadvusseisundi eripärast muutumist." (JUNG 1977:7)
annaabi.ee 
