Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
teadvustamatuses toimuvate protsesside väljendust, mis käib samamoodi ka usulausete kohta.
,,Tal pole mingeid vahendeid otsustamaks selle üle, kas viimane on ,,õigem" kui mütologeem,
sest nende kahe vahel näeb ta ainsat vahet: vahet elu intensiivsuses. Nõndanimetatud usulausel
on siiani numinoosne omadus, mille müüt on suurel määral kaotanud. Empiiriline teadlane
teab, et riitused ja kujundid, mis kunagi olid ,,pühad", muutuvad iganenuks ja et uued kujundid
omandavad ,,numinoossuse". (JUNG 1977: 301)
Jung ütleb, et ta mõistab teoloogide vastuväidet, kes heidavad ette allumatust viimsele tõele-
ilmutusele. Siiski ei ole kristlased ise jõudnud üksmeelele ilmutuse sisu suhtes. Millisele
tõlgendusele tõest tuleks siis ennast allutada ja kus on tõendid, et üks neist on parem kui teine?
Vaidlus käib, kuid arst on samal ajal silmitsi konkreetse abivajajaga.
,,Ta ei saa oodata, kuni igivanad skismad lõpetatakse, vaid peab haarama kinni ükspuha millest,
annaabi.ee 
