Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
,,Psühholoog, kui ta võtab teadlase hoiaku, peab lahti ütlema kõigi usutunnistuste unikaalse
ning igavese tõe pretensioonist. Ta peab hoidma oma silmad usulise küsimuse inimlikul poolel,
kuivõrd ta tegeleb usulise kogemusega algupärases mõttes ning seda piisavalt lahus sellest,
milliseks on selle muutnud usutunnistused." (JUNG 1977:9)
Siin näeme jällegi Jungi seletust oma vaateviisi põhjuste kohta. Ta püüab hoiduda tegelemisest
,,absoluutse" tõega ning jälgida esmaselt numinoosseid kogemusi sellistena, kui need on
fikseeritud müütides, unenägudes või erinevate usundite pühades tekstides. Et niivõrd
laiaulatuslikust ning eripalgelisest materjalihulgast sünteesida mingit sorti teoloogiat - see on
juba iseenesest omamoodi saavutus. Saadud tulemuse puhul jääb muidugi alati küsimus, miks
on just need printsiibid võetud aluseks usuliste kogemuste valikul ning miks on teistsugused
välja jäetud
annaabi.ee 
