Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik
dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, seda
rohkem on lootust avastada midagi uut ja olulist. Selles mõttes on sveitsi psühhiaatri ja
filosoofi, analüütilise psühholoogia rajajaks peetud Carl Gustav Jungi (1875-1961) õpetus
asendamatu. Tema mõtte allikmaterjal on rikkalik ja ometi mitte kaootiline: siia kuuluvad
inimeste numinoossed kogemused, müüdid, erinevad religioonid, rahvapärimused, unenäod ja
juhtumid erinevate nõustatavatega tema kaasajal. Tänuväärt on veel see, et Jung on teoloogiale
palju tähelepanu pööranud, kirjutades sel alal mitmeid mahukaid ning intrigeerivaid teoseid.
Seega tundub tema õpetuse käsitlemise valik mõtlemise alguspunktiks adekvaatsena.
Töö aluseks on põhiliselt Jungi enese teoloogiateemalised käsitlused. Kuivõrd nendest eesti