Eesti uusima aja ajalugu
Mitmed väeosad ka Viljandis.
Skautpataljon (mõtte algatajaks Eduard Reissar). Samuti Viljandis formeeriti Tartu
vabatahtlike pataljon, mille tuumiks olid Tartust taandunud koolipoisid Nimed
marmortahvlil). Puurmanis moodustatud Kuperjanovi partisanid, kes teostasid
sügavaid sissetunge vaenlase tagalasse. Kokku astus vabatahtlikult sõtta 16 000
inimest. Väeosad olid näiliselt täiesti tavalised, aga erinesid mobiliseeritutest
koosnevatest ,,numbripolkudest" eelkõige oma võitlusmoraali ja lahinguvalmiduse
poolest. Lahinguvaim kandus järk-järgult ka kõige laiematesse rahvamassidesse üle.
Samal ajal paranes rahvaväe varustamine. Üha enam hakati täitma AV korraldusi, mis
puudutas varustuse andmist riigile. Relvaabi SB-st ja Soomest. Lõpuks aitas rahvaväe
tugevnemisele kaasa ka selle juhtimise ümberkorraldamine. AV oli paika pannud
sõjaväe juhtimise skeemi enne sõja tegelikku puhkemist. See oleks olnud
rahuolukorras. 14