suur) puudus nimelt pole see OS loodud puuteekraanil näpuga kasutamiseks. Algselt nn PDAdele (ehk pihuarvuti) mõeldud WMi eluliselt vajalikuks füüsiliseks koostisosaks oli stiilus (stylus) kõik menüüd ja valikud olid (ja on) suhteliselt mikroskoopilised ning PDA kasutusviis oli eelkõige inspireeritud tavalisest, pliiatsi-ja-märkmiku mudelist. Mis on igati loogiline ega näpuga ju keegi tänagi märkmikusse ei kirjuta. Mobiili trügimine PDAsse aga lõi kaardid segi numbriklahve (ka virtuaalseid) vajutati just näpuga, mitte stiilusega. Esimesest Windows Mobile baasil loodud nutitelefonist on möödunud juba rohkem kui viis aastat, aga hämmastaval kombel pole Microsoft tänaseni suutnud oma mobiilset keskkonda mobiiltelefoniga ladusalt kohandada. Nii on telefonitootjad ise kõrvalistmelt rooli enda kätte haaranud ja proovivad WMi sõrmesõbralikus suunas tüürida. Kuid ega mossest ei tee mersut
Tanapaeval on Korgetel sagedustel hakkab elektromagnet energia toonvalimisega levima mitte telefonid peaaegu taielikult valja torjunud juhtme keskosas (soone keskel) vaid soone peal - vanaaegsed pinnaefekt. impulssvalimisega (valimiskettaga) telefonid. Koaksiaalkaabel: Peamiselt televisioonisignaali Kui vajutada toonvalimisega telefoni edastamiseks numbriklahve, genereerib kasutatav vaskkaabel, mida kasutatakse laialdaselt telefon iga numbri jaoks kaks erineva sagedusega ka tooni. Et andmeedastuseks Ethernet-vorkudes . inimhaalega ei saaks neid toone imiteerida, on uks Koaksiaalkaabel on oma nimetuse saanud sellest, toon korge et signaali sagedusega ja teine madala sagedusega
annaabi.ee 
