Standardization) kinnitas SQL standardi esimese versiooni. 1992 - SQL standardi esimene suurem täiendus. Seda nimetatakse SQL2 või SQL-92 1999 - SQL standardi teine suurem täiendus. SQL-99, SQL:1999 või SQL3. Mõned olulised lisandused - kasutaja defineeritud tüübid, rea tüübid, viite tüübid, kollektsiooni tüübid, trigerid, salvestatud protseduurid ja salvestatud protseduuride keel. 2003 Avaldati hetkel kehtiv standardi versioon SQL:2003. Mõned olulised lisandused numbrijadade genereerimine, XML andmetüüp, funktsioonid SQL andmebaasist loetud andmete põhjal XML dokumentide koostamiseks. Mõnikord kohtab kirjanduses termineid "ISO SQL" ja "ANSI SQL". SQL standardi on kiitnud heaks nii American National Standard Institute (ANSI) kui ka International Organization for Standardization (ISO). Sellest tulenevad ka terminid, kuid mingit sisulist erinevust neil ei ole. SQL keskkond SQL standardi kohaselt täidetakse kõiki SQL operatsioone
Kahe viimase puhul eeldab materjali kasutamist teadvustatust. Mälu protsessid: - Meelde jätmine: e info omandamine, salvestamine. Tahtlik ja tahtmatu. Tahtliku info meeldejätmine toimub süsteemselt, nõuab: tähelepanu teadlikku suunamist, kordamist, materjali organisatsiooni /süsteemsust. Korrastamata materjali puhul subjektiivne korrastamine, nt ümbersõnastamine või känkimine ehk mõtestatud tervik (infoühik). Numbrijadade meelde jätmine neljas kängis (123 456 789 1011). - Meeles pidamine: e säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Oleneb isikust, tema kogemustest ja hoiakutest info suhtes. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust, kui pidevalt ei korrata. Kõik tajutu ei salvestu! Säilivuse efektiivsust mõjutavad ka interfents, mõnuained, valemälestused. - Meeldetuletamine: e reproduktsioon. Talletatud info uuesti esiletoomine. Toimub läbi
annaabi.ee 
