cosa=A/rj(A^2+B^2+C^2) p=-D/rj(A^2+B^2+C^2) d=|Ax0+By0+Cz0+D|/rj(A^2+B^2+C^2) 2D-s d=Ax0+By0+C/rj(A^2+B^2) Vektorruum Vektorruumi mõiste ehk lineaarne ruum V on elementide (vektorite) x,y,... hulk, mis on vektorite liitmise ja arvuga alf R (või alf C) korrutamise suhtes kinnin ( tulemusex on vektor) ning mille puhul kehtivad nn vektorruumi aksioonid: 1) x +y= y+x( liitmise kommutatiivsus) 2) x+ (y+z) = (x+y)+ z (liitmise assotsiatiivsus), 3) leidub 0 V => 0+x=x (nullvektorite olemasolu), 4) iga elemendi x V leidub (-x) V => x+(-x)= 0( vastandvektor olemasolu) 5) 1*x=x ; 6) alf(bet x) = (alf*bet)*x (assotsiatiivsus arvuga korrutamise suhtes) 7)alf( x+y) =alfx + alfy; 8) (alf + bet)x= alfx + betx; . Aritmeetiliste ja geomeetriliste vektorite vektorruum. Geomeetrilised vektorid on suunatud sirglõigud tasandil või ruumis. Iga vektorit iseloomustab tema siht, suund ja pikkus. Kaks vektorit a ja b on võrdsed, kui nad on paralleelsed, samasuunalised ja sama pikad, st
Pingete lülitusseadme ülesandeks on moduleerida signaal kaheksa ruumivektori abil (vaata joonis 4.32) nagu vooluvaheldis. Vaatamata sellele pole vajalik vektormodulatsiooni lülitusjärjekorra genereerimine, sest see moodus on mõeldud suure jõudlusega ajamite ebasoovitavate harmooniliste ja lülitussageduse vähendamiseks. Pingete lülitusseadmel, nagu vektormodulaatorilgi on kaks täisarvulist väljundit: seadepinge ja seadesagedus. Esimene arv muudab nullvektorite kestust kogu modulatsiooniperioodi vältel, mis lüheneb, kui u* = 1, ja pikeneb kui u* = 0. Teine arv määrab kandevsignaali perioodide arvu iga moduleeritud pinge perioodi kohta. See väheneb, kui f* = 1, ja kasvab juhul, kui f* = 1 ning jääb muutumatuks, kui f* = 0. Täiendav nurksageduse 1 sisend näitab ruumivektori sektorit. Antud juhtimismoodus tagab, võrreldes väljaorienteeritud juhtimisega, momendi kiiretoimelise
annaabi.ee 
