Molekulaarfüüsika.Kontrolltöö nr.1 1.Energia jäävuse seadus 2.Molekulaarkineetilise teooria 3 põhialust.Too igaühe kohta ka üks näide. 3.Mikroparameetrid-nimeta,tähised ja ühikud 4.Makroparameetrid-nimeta,tähised ja ühikud. 5. Mida nimetatakse olekuparameetriks? 6. Mis on ideaalne gaas 7.Mis on kontsentratsioon? 8.Milline on normaalrõhk? 9.Mis on temperatuur? 10.Nimeta temperatuuriskaalad. 11.Mis on soojushulk,definitsioon,tähis,ühik. 12.Mida nimetatakse absoluutseks nulltemperatuuriks. 13. Mida käsitleb termodünaamika? 14.Kuidas saab kehade siseenergiat vähendada? 15Mis on siseenergia? 16.Mida nimetatakse soojusvahetuseks? 17. Mis on isoprotsess? 18. Iseloomusta isoprotsesse-mis on seal konstantne,kuidas nimetatakse. 19.Isoprotsesside graafikute joonistamine erinevates teljestikes. 1.Energia ei teki ega kao iseenesest, vaid moondub ühest liigist teise. 2. 1)Kõik ained koosnevad molekulides. Nt. 2)Molekulid on pidevas liikumises. Nt.
(molekuli kiiruse arvväärtus põrkel ei muutu) 3)Molekulide vahel ei ole vastastikmõju. Normaaltingimused : P0= 101325Pa, T=273K. Temperatuur suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisnudit. Soojushulk - siseenergia hulk, mille keha soojuse vahetamise teel saab või ära annab. Ideaalse gaasi puhul on keha siseenergia määratud ainult molekulide kineetilise energiaga. Temp. mõõtmiseks kasutatakse ainete soojuspaisumist. Kõige madalamat temp. looduses nim. Nulltemperatuuriks. Sellel temp. on ideaalse gaasi ruumala 0. Molekulide soojusliikumine lakkab. Kelvini skaala - skaala, mille 0-punktiks on absoluutse nulltemperatuuri ja kraadi väärtus on sama, mis Celsiuse skaalal. Molekulide vahel mõjuvad jõud - Tõukejõudude järsu kasvuga saab seletada vedelike ja gaaside raskesti kokkusurutamist. Tõmbejõududega elastsust. Temperatuuri saab käsitleda 2-te moodi: 1) Molekulide soojusliikumine 2) Temperatuur kui kehade soojusvahetust iseloomustav suurus. Kehade
Üheks levinumaks võtteks temperatuuri mõõtmisel on ainete soojuspaisumise kasutamine. Temperatuuri langedes väheneb molekulide kineetiline energia. Lõpuks saabub selline olukord, mil kõikide molekulide kineetiline energia võrdub nulliga. Sel juhul ei liigu molekulid enam üldse ega avalda anuma seintele rõhku. Inglise teadlane W. Thomson tegi 1848. aastal ettepaneku temperatuur -273,15°C nimetada absoluutseks nulltemperatuuriks. Absoluutne nulltemperatuur -273,15°C sellest temperatuurist madalamat olla ei saa, sest kui molekulide kineetiline energia on null, siis seda enam vähendada ei saa. PS! Tegelikkuses pole võimalik saavutada ka ka absoluutset nulltemperatuuri, madalaim tänapäeval saavutatud temperatuur on umbes miljondik kraadi üle absoluutse nulli. KELVINI SKAALA- temperatuuriskaala, kus nullpunktiks on absoluutne nulltemperatuur ja kraadi väärtus on sama, mis Celsiuse skaalal.
sõltuvuses osakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energiaga. Reaalgaaside puhul on seda energiat arvestada võimatu. Üksnes 1 kilomooli ideaalgaasi puhul on kineetiline energia määratletud temperatuuri kaudu: E = 3/2 RT, kus R universaalne gaasikonstant, 8,31 103 J/kmol K, T temperatuur, K Praktikas on levinumaks temperatuuriskaalaks r a h v u s v a h e l i n e s a j a k r a a d i n e ehk C e l s i u s e s k a a l a (t C). Celsiuse skaalal on nulltemperatuuriks jää 0 sulamistemperatuur rõhul 760 mmHg, 100 C-le vastab aga vee keemistemperatuur samal 0 rõhul. Termodünaamikas mõõdetakse temperatuuri a b s o l u u t s e s t e r m o d ü n a a m i l i s e s ehk nn K e l v i n i s k a a l a s. Kelvini skaala järgi mõõdetud temperatuuri tähistatakse T K. Nulltemperatuuriks (0 K) on selles skaalas temperatuur 273,15 C alla nulli (absoluutne
annaabi.ee 
