helisagedusest. Helisagedus on helivõngete arv sekundis ja mõõdetakse hertsides (Hz). Inimene kuuleb helisagedusest ainult põhivõnkesagedust. Helivaljuse süsteemiväliseks akustiliseks mõõtühikuks etalonhelisagedusel 1000 Hz on foon. Mingi teise sagedusega heli valjuse määramiseks kasutatakse audiomeetrit. Tundmatu heli poolt põhjustatud heliaistingu tugevust võrreldakse kuulmise teel standartse helitaseme ehk heli nullnivooga, milleks on etalonheli tugevus sagedusel 1000 Hz. Tundmatu heli helinivoo väljaselgitamiseks reguleeritakse audiomeetrit kuni aistingute subjektiivse võrdsustumiseni. Helitugevuse muutust ei taju inimene kuulmistaju logaritmilise iseloomu tõttu mitte absoluutse, vaid suhtelisena. Seetõttu ei väljendata helitugevuse muutust iseloomustavaid suurusi mitte absoluutsetelt (näiteks: W/m 2), vaid suhteliste ühikute
suhteliseks kõrguseks (joonis 8.3). Samakõrgusjooni, mis vastavad reljee- Reljeefi kujutamist horisontaalidega fi põhilisele lõikevahele, nimetatakse on näidatud joonisel 8.4 oleva mudeli põhihorisontaalideks. Need joones- abil. Mäe mudel on läbi lõigatud kol- tatakse peene pruuni pidevjoonega me paralleelse horisontaalpinnaga 0, ning lugemise hõlbustamiseks märgi- 1 ja 2 nii, et pind 0 ühtib nullnivooga. takse iga viies horisontaal jämedama Kõik pinnad asuvad üksteisest võrd- joonega. Tippude, lohkude, sadulate sel kaugusel, mida nimetatakse reljeefi jm pinnavormide kujutamiseks, mis ei lõikevaheks. Joonisel esitatud mudelil väljendu täpselt põhihorisontaalidega, on lõikevahe 1 m. Igal pinnal on seega kasutatakse täiend- ehk poolhorison- teatud kõrgus nullnivoost: H1 = 0 m, taale. Täiendhorisontaalid joonista- H2 = 1 m, H3 = 2 m
annaabi.ee 
