Päikeseaeg on mingil ajahetkel erinevatel geograafilistel pikkustel erinev. Selle kasutamine igapäevaelus oleks ebamugav. Seetõttu on võetud kasutusele vööndiaeg, kus maakera on jaotatud meridiaanidega 24 vööndiks, ning igas vööndis kehtib üks aeg - selle vööndi keskmeridiaani kohalik keskmine aeg. Naabervööndites erineb vööndiaeg 1 tunni võrra. Algmeridiaaniks, millest alates vööndite rajad on tõmmatud, on võetud geograafiline nullmeridiaan e. Greenwichi meridiaan. Nullmeridiaanil (Greenwichi meridiaanil) kehtivat keskmist aega nimetatakse maailmaajaks. Eesti vööndiaeg on Greenwichi ajast 2 tundi ees. Praktilistel kaalutlustel on vööndite rajad tõmmatud mitte piki meridiaane, vaid piki neile lähedasi riigipiire või looduslikke rajajooni. Aastaaegade vaheldumine (põhjapoolkera) Tähed Tähtkuju kindlalt piiritletud ruumiline taeva-ala Tähesuurus tähtede näiva heleduse klass. Esimene suurusjärk- kõige heledamad, kõige nõrgemad kuues suurusjärk.
sõltumatult. Ärge kunagi kombineerige tulemusi! Iga vaatleja peab tegema omad märkmed ja täitma oma isikliku aruande. 5.1 Mida üles märkida Vaatluste korrektne registreerimine on tähtis. Seda tuleb teha salvestades infot diktofonile või kirjutades paberile ilma pilku taevalt pööramata. Märkmed peavad sisaldama vaatluse järgmisi üksikasju: kellaaega vaatluse alguse, lõpu ja vaheaegade kohta; kasutage ainult maailma-aega (UT, universal time). Maailma-aeg on sama, mis kohalik aeg nullmeridiaanil [Meie talveaeg - 2tundi = UT] piirtähesuurus ja selle muutused vaatluse ajal (vt. punkt 5.2) andmed nähtud pilvede kohta (vt. punkt 5.3) ajamärgid iga poole tunni järel; pole oluline, et need oleks täpselt iga 30 min. tagant, aga nad peavad olema tehtud umbes pooletunniste vaheaegadega. Kui meteoore on palju, tehke ajamärgid iga veerandi tunni järel üksikasjad kõigi nähtud meteooride kohta (vt. punkt 5.4)
annaabi.ee 
