Nooniusnurgamõõdikut H kasutatakse laialdaselt detailide nurkade mõõtmiseks. Nooniusega sektor (5) on sujuvalt nihutatav mööda limbi (1) kaart hammasülekandega. Nurkade mõõtmisel tuleb mõõdikut hoida koos detailiga vastu valgust ja jälgida valguspilu kadumist detaili servade ja nurgamõõdiku mõõtepindade vahelt. Nurgamõõdiku mõõteasend fikseeritakse piduriga 4. Nurgamõõdiku näidu lugemisel võetakse täiskraadid limbi skaalalt nooniuse nullkriipsu kohalt ja minutid nooniusskaalalt. Ei tohi unustada, et nooniusskaala kriipsude vahekaugusele vastab 2'. 1 limb 5 sektor 2 nurgik 6 liikumatu joonlaud 3 noonius 7 liikuv joonlaud 4 pidur 8 pide 5.Järeldus Kuna keskmiste summa tuli 3600 29, siis see erineb tegelikust 29. See mahub lubatud vea piiridesse ning mõõtmised õnnestusid.
4 pidur 8 pide Nooniusega sektor (5) on sujuvalt nihutatav mööda limbi (1) kaart ham-masülekandega. Nurkade mõõtmisel tuleb mõõdikut hoida koos detailiga vastu valgust ja jälgida valguspilu kadumist detaili servade ja nurgamõõ- diku mõõtepindade vahelt. Nurgamõõdiku mõõteasend fikseeritakse piduriga 4. Nurgamõõdiku näidu lugemisel võetakse täiskraadid limbi skaalalt nooniuse nullkriipsu kohalt ja minutid nooniusskaalalt. Ei tohi unustada, et nooniusskaala kriipsude vahekaugusele vastab 2'. 3. Mõõteskeem: Detail nr. 7 4. Mõõtetulemused: Mõõtmistulemused Nurkade Summ. Nurk 1 2 3 Keskm. summa viga 80º18' 80º16' 80º14' 80º16' 99º40' 99º44' 99º46' 99º43'
abrissile kõik reljeefi iseloomulikud punktid, mille kõrgusi on vaja määrata. On vaja määrata künka tipud ja süvendite põhjad, nende nõlvad, veelahkme jooned ja voolunõva jooned, aga samuti mõnede olemasolevate objektide kõrgused (kaevud, vallid jne). Hoonestatud alal valitakse punktid hoone nurkade lähedusse ja hoone külgede pikendustele. Mõõtarv 0,00 näitab mõõtmise ajal joonele asetatud lindi nullkriipsu asukohta ja ülejäänud mõõtarvud kujutavad endast lugemeid lindilt vastavas punktis. Sellist lugemite meetodit nim. kasvava lugemi meetodiks. Abrissile on soovitav kanda ka mõned juhthorisontaalid silma järgi või siis näidata nooltega maapinna kalde suundi. Nivelleerimine Kõrguste saamiseks tuleb kõik väljamärgitud punktid nivelleerida lähtudes kas alalisest või ajutisest reeperist. Ajutine reeper võib olla rajatud ka ühte ruudustiku tippu. Sellisel juhul
abrissile kõik reljeefi iseloomulikud punktid, mille kõrgusi on vaja määrata. On vaja määrata künka tipud ja süvendite põhjad, nende nõlvad, veelahkme jooned ja voolunõva jooned, aga samuti mõnede olemasolevate objektide kõrgused (kaevud, vallid jne). Hoonestatud alal valitakse punktid hoone nurkade lähedusse ja hoone külgede pikendustele. Mõõtarv 0,00 näitab mõõtmise ajal joonele asetatud lindi nullkriipsu asukohta ja ülejäänud mõõtarvud kujutavad endast lugemeid lindilt vastavas punktis. Sellist lugemite meetodit nim. kasvava lugemi meetodiks. Abrissile on soovitav kanda ka mõned juhthorisontaalid silma järgi või siis näidata nooltega maapinna kalde suundi. 67. Pinnanivelleerimise välitööd magistraalide meetodil Ehitiste projekteerimisel ja maapinna planeerimisel on tarvis teada täpselt olemasolevat
annaabi.ee 
