Nimetu
Riigipäevareform
Soome sai ühekojalise parlamendi (eduskunta) ja üldise ja ühetaolise valimisõiguse. Soome naised
said I Euroopas hääleõiguse ja õiguse kandideerida parlamenti. Esimesed valimised 1907:
hääletusprotsent 70, võidavad sotsiaaldemokraadid (80/200), teiseks tuli vanasoomlaste partei (59)
Keiser saatis Soome parlamenti korduvalt laiali ja ei kinnitanud selle otsuseid.
Teine venestusperiood (1908-1914/17)
Teine venestusperiood nullistas Soome parlamendi võimu. 1908.a. määrus: Soome asjade esitlemine
peab käima läbi Vene riigiorganite enne keisrile esitamist. 1910 üleriikliku seadusandluse seadus:
sisuliselt uus Veebruarikuu manifest. 1912. Võrdõiguslikkuse seadus
Soomes võivad pidada riigiametit ka venelased, kel pole Soome kodakondust (senat venestus ja
soomlaste boikott). 1914 Soome täielik venestusplaan, mis ei teostunud I MS tõttu.
Ei toimu haritlaskonna katkestust!
annaabi.ee 
