Andrus Kivirähk – Ajaloo keerises
lugejal samastuda Jaani ja Margitiga.
Jutustaja tundub olevat heterodiegeetiline, kuid esitab loo läbivalt
tegelase Jaani vaatenurgast. Jutustaja teab juba loo alguses, mis lõpuks juhtub,
aga ta ei jaga rohkem teavet, kui seda, mida näeb ning mõtleb Jaan. Ta püsib
neutraalsena terve loo jooksul, tuues esile ainult Jaani tunded sündmuste ja
teiste tegelaste kohta. Äärmisel juhul avaldab jutustaja kerget kaastunnet Jaani
suhtes, kasutades sõna nagu 'paraku'. Tegemist on nullfokuseerimisega, kuigi
vaatepunkt ei liigu. Kui jutustaja on kõiketeadev, siis ta oma teadmisi lugejaga
ei jaga ning sündmuste põhjusi ei selgita. Arvatavasti aitab see tekitada
salapära, sest kui jutustaja tooks põhjendusi, poleks lugu pooltki nii põnev.
Loos on kolm tegelast: Jaan, tema abikaasa Margit ning vanatädi.
Peategelaseks võib lugeda Jaani, kuna tema on ainuke tegelane, kelle
sisemaailma lugeja näeb ja kelle ümber sündmused keerlema hakkavad. Ka