Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939 - 1944
asemele moodustati okupantide poolt kontrollitud Rahva Omakaitse. Repressioonid kasvasid
peagi arreteerimisteks ja küüditamisteks, mille käigus saadeti Nõukogude hävituslaagritesse
(GULagi) ametist vabastatud tsiviil ja sõjaväejuhid (teiste hulgas president Päts ja ülemjuhataja
Laidoner). Poliitilistest erakondadest lubasid uued võimud tegutseda vaid põranda alt väljunud
Kommunistlikul Parteil. Enne massirepressioonide algust oli Punaarmee toel võimule upitatud
nukuvalitsusel vabriku ja maatööliste ning pahempoolse haritlaskonna seas üpris palju toetajaid,
ent rahva enamus suhtus uutesse võimudesse erapooletust üha enam asendava vaenulikkusega.
5. juulil saatis VaresBarbaruse valitsus kehtivaid seadusi eirates laiali Riigikogu ning kuulutas
välja ennetähtaegsed üldvalimised. Farsiks kujunenud "valimistel" kogusid ühte valimisplokki
koondatud kommunistid ja nende toetajad (vastaskandidaatide esitamine ei olnud võimalik)
võimude teatel 92,9% häältest