Miks on nukuteater eriline? Nukuteatril ei ole rahvust ega keelt. Eestis on nukuteater eelkõige lasteteater ja vähem noortele ja täiskasvanutele suunatud teatrivorm. Samas, nagu tõestab ka "Tallinn Teater Treff", ei ole see mujal maailmas sugugi nii. Nukkudega mängimine seostub eelkõige lastega. Teatrinukud ja mängunukud on aga äärmiselt erinevad tähtis on nukujuht. Nukunäitleja võib ka kõige tavalisema eseme elama panna. Tänastele lastele suunatud nukuteater peab võistlema arvutimängude ja tehnoloogiaimedega
Pilt, vorm ja end kõige erinevamateks kujudeks vormida lubav materjal, maskid ja nukud on võlunud ka neid, kes aastate jooksul on liitunud Marionetteaterniga, nukuteatriga, mis Michael Meschke juhtimisel on alates 1958-ndast aastast koolitanud sedavõrd palju nukunäitlejaid. Meschke elutöös on eriline koht sellel, et ta tõi Rootsi värskendavat rahvusvahelist teatrimõtet ja edumeelset teatriesteetikat. Tänu tema aktiivsusele on nukuteatri maine märgatavalt tõusnud ja praegu on nukuteatril Teatrikõrgkoolis oma õppetool. Helena Nilsson-Alvarez, kes oli Michael Meschke järglane Marionetteaterni kunstilise juhi kohal, on edasi arendanud teatritegemist kõige väiksematele oma selliste lavastustega nagu "Miina ja Kåge" (Anna Höglundi raamatu järgi) ning "Konn ja Võõras"/Grodan och Främlingen (hollandlase Max Velthujisi loomingu ainetel).Pakkuda nukuteatrit kahe-kolmeaastastele pole just kõige tavalisem, kuid sedagi võib lugeda Rootsi spetsialiteediks
annaabi.ee 
