Henrik Ibsen “Nukumaja” kirjand
peresiseseid asju otsustas mees üksi. Mõeldes ajastule, mida on raamatus kujutatud,
polnud Noral tol hetkel väga muud valikut, ta pidi leppima sellega, et naised olid
ühiskonna seisukohalt oma abikaasade mängukannid, kes pidid arvestama sellega
mida mees oli ölenud ning hoolitsema laste ja kodu eest. Seega täitis ta oma rolli
täiuslikult, lastes oma mehel ennast kohelda kui nukku
Vaatamata oma kergemeelsusele ja niiöelda nukustaatusele tuli teoses aga
suurepäraselt välja, et tegelikult oli tugevamaks isiksuseks Nora. Ta oli armastav ja
suurepärane naine oma vägagi egositlikule ja auahnele mehele. Nagu näidendis selgus
käitus Nora hullumeelselt, et päästa oma armastatu elu, vaevalt oleks ta abikaasa seda
tema jaoks teinud. Kui mees kuulis, mida naine ta heaks oli teinud, hoolis ta vaid oma
mainest. Tema esimeseks mõtteks oli kuidas saaks seda avalikkuse eest varjata, seega