mõelda. Ehitusmängudes on lapsel suur võimalus avada uksed oma fantaasiale, ehitades erinevaid sildu, maju, basseine ja autoteid. Veemängud on lapse jaoks rahustavad mängud, mis loovad positiivseid emotsioone. Kõikidel mängudel on lapse arengus suur tähtsus. Olles täiskasvanu ja töötades lasteaias, jätkub ka minu mäng lastega. Võtan nende mängudest osa ja suunan neid. Aitan, kui nad ei tea, kuidas lauda katta või nukke riidesse panna. Näitan neile, kuidas nukunurka korras hoida, enda järelt koristada ja üldse puhtuse eest hoolitseda. Tunnen, et lastega töötades on mul võimalik naasta oma lapsepõlve. Saan läbi mängida nii oma vanu lemmikuid kui ka kaasaegsemaid mänge. Näen enda ümber lõbusaid naerusuid ja mulle meenuvad mu enda emotsioonid samas vanuses. Väga tähtis on, et täiskasvanu suunaks oma last mängima. Igale lapsele jääb alatiseks oma lemmikmäng või lelu, aga seal kõrval on mängumaailmal pakkuda veel palju huvitavat. Läbi
liivakooke: ÜHIS/EHITUSMÄNG. 13. Tuppa minnes on Markkus esimeste seas ennast lahti riietanud ja vaatab istudes teisi lapsi, kuidas nemad riietuvad: MITTEMÄNGULINE TEGEVUSETUS. 14. Peale lõunauinakut ärkab Markkus teistest varem ja hakkab voodis nihelema. Et teisi mitte segada, võtab õpetaja Markkuse voodist välja ja pakub talle vaatamiseks raamatuid: MITTEMÄNGULINE TEGEVUS. 15. Natuke hiljem, kui ka teised lapsed on ärganud, lähevad lapsed mängima nukunurka. Seal kaetakse ühiselt laud ja mängitakse kodust söögikorda. Markkus on isa: ÜHIS/ROLLIMÄNG. 16. Tüdinedes sellest üsna kiirest, jalutan Markkus sihitult rühmaruumis ringi ja vaatleb teisi: MITTEMÄNGULINE TEGEVUSETUS. 17. Peale õhtuoodet võtab Markkus puzzle ja hakkab seda üksi laua ääres kokku panema: ÜKSIK/REEGLIMÄNG. 18. Mõne aja pärast istub tema kõrvale üks tüdruk ja hakkab ka puzzlet kokku panema. Lapsed omavahel ei suhtle: