V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Ta toetus seljaga vastu oma pruudi
maja nurka ja vandus kui pagan.
«Jumala eest, kapten Phoebus,» ütles Jehan tal käest kinni võttes, «olete päris meister
vanduma!»
«Käi kus kurat!» vastas kapten.
«Käi ise kus kurat!» vastas skolaar. «Kuid, armas kapten, öelge, kust tuleb teil see ilukõne
tulv?»
«Vabandage, armas Jehan,» hüüdis Phoebus ta kätt raputades, «nelja kihutav hobune ei jää
nii äkki seisma. Mina aga vandusin täies galopis. Tulen nimelt nende nukukeste juurest siit,
ja iga kord, kui ma sealt ära tulen, on mul suu sõimu täis. Pean selle välja sülitama, muidu
lämbun, pergli pihta!»
«Kas te ei taha minuga jooma tulla?» küsis skolaar.
Ettepanek rahustas kaptenit.
«Miks mitte, aga mul pole raha.»
«Mul on!»
1 Oma erilist vormi säilitades on hing päästetud (lad. k.).
272
«Nonoh, näidake!»
1
5
9
Jehan keerutas üleolevalt ja nagu endastmõistetavalt f kapteni silme ees rahakotti,
annaabi.ee 
