August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
erutatud. Kui Margus neist mööda jookseb, haarab perenaine tema käest
kinni).
PERENAINE (pahaselt). No mis see nüüd olgu!
MARGUS (ei hooli midagi, kisub enese lahti, jookseb Tiina järele).
I POISS. Mari, ära sellepärast nuta! Märt ka hea poiss!
II POISS. Lepi Märdiga jah! Näe, Margusel Tiinaga tõsi
taga!
VANA NAINE. Margus on hull! Ju see üks vägi on, mis teda lahti ei lase, et ta
enam millestki ei hooli!
Jälle peade kokkupistmine ja sosistamine. Kõik peavad nukujooksjaid silmas,
kes tagantpoolt keskele tagasi tulevad. Mari (Märdiga) leegitseva näoga,
asjata püüab ta oma viha varjata; Tiina (Margusega) alandlikkude, aga
säravate silmadega.
(Kui mõlemad paarid keskel kokku puutuvad, ei suuda MARI ennast
pidada; ta pöörab Tiina poole ja kähistab sellele näkku - küll nõnda, et see
ainult Tiinale kuulda peaks olema, aga see on kõigile kuulda). Libahunt!
Tiina tarretanud, Margus kohkunud.