Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
viitab muusa poole pöördumisele, inspiratsiooniallikas on Vanemuine + atribuut. Sarnaselt on
alustatud ka eeposes „Odüsseia“, kus samuti pöördutakse jumalanna poole inspiratsiooni
saamiseks.
Klassitsistlikus eeposes jääb autor tagaplaanile, mõtestab end jõu- või inspiratsiooniallika
esindajana. „Sissejuhatuseks“ taotleb minevikku tagasipöördumist, laulud kiidavad kunagist aega
ja püüavad seda taaselustada, tagasi tuua. Juba osas „Soovituseks“ tuleb sisse tugev
nukrusemotiiv. Taga igatsetakse muinasaega (= kadunud aeg). Klassitsistlikus eeposes on üldiselt
jutustaja tagaplaanil, aga romantilises või romantismimõjulises on jutustaja personifitseeritud,
avaldades pidevalt subjektiivset arvamust tekstikommentaarina. Tekstis on jutustaja arvamus ja
meeleolu. „Kalevipoja“ jutustaja on reljeefselt tekstist esile tulev, rõhutatakse tema subjektiivsust.
„Kalevipoja“ jutustaja kõneleb eeposes oma meetodist. Selle eepose juurde kuulub see, et jutustaja
annaabi.ee 
