Aleksander Puškin
Puskin
kukkus, ta vastane tormas tema juurde. Luuletaja püüdis üles tõusta ja käskis Dantesil oma
kohale minna, sest ta suudab veel lasta. Märganud, et tema relv on märg, nõudis ta uut. Heitis
pilgu uuele relvale ja tulistas. Dantes lõi vaaruma ja langes omakorda. Hetke pärast ajas Dantes
end istukile, ta oli haavatud vaid õlga ja haav ei kujutanud mingit ohtu. Puskin kaotas teadvuse.
Ta kanti tõlda ja kõik pöördusid nukratena linna tagasi.
Tagasiteel tundis haavatu tugevat valu ja ütles Danzasile: ,,Näib, et asi on tõsine. Kuule:
kui Arendt leiab minu haava surmava olevat, ütled sa seda mulle. Mind sa ei hirmuta. Ma ei taha
elada."
Moikal asuva maja ees kandis vana, halliksläinud Nikita Puskini mööda treppi üles. Arst
ei andnud erilist lootust ja Puskin hakkas perekonnaasju korraldama. Puskin palus Zukovskil
annaabi.ee 
