"Õnnevarjutus"-1929 "Lageda taeva all"-1930 "Kivi südamelt"-1935 Mõju Eesti kultuurile Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon on mõjutanud paljuski tema loomingut Underi põgenikeperioodi luule andis enesekindlust ja ellujäämislootust sõjast muserdatud inimestele Oli esimene poeet, kes avaldas nii suurt mõju eesti kirjandusele Mõjus uue ja julgena eesti luules Enne teda olid armastusluuletused olnud vaid nukrameelsed Loomingu tähtsus Suutis uudselt kirjutada mitmel teemal Kirjutas naiselikult armastusest enneolematult avameelselt ja valehäbita Kujutas elu varjukülgi suure mõjuvuse ja kaasaelamisvõimega Ballaadidesse tõi sisse inimese siseelu kujutamise Luulekeel ladus ja värvikas, kasutas ka murretest pärit vorme Oluline emotsionaalsus ja sisendusjõud Pildid Marie Underi mälestusmärk Tallinnas Rahvaraamatukogu ees
Underi delikaatsust peegeldavad enesevaatlused jäävad muutumatult fantaasiarikkaks. Looduskujundite kasutamine on sagedasem nagu ka sisemine enesevaatlus. 1930. teisel poolel keskendus Under tõlkimisele. 1940. aastal anti välja tema “Kogutud teosed”. Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon on mitmeski mõjutanud Underi loomingut. Under mõjus uue ja julgena eesti luules, kus enne teda olid armastusluuletused olnud leebelt nukrameelsed ning kuhu jõudsid lõpuks ka rõõmsamad toonid. Hiljem pöördus Under inimeste õnneotsingu ja moraalsete probleemide poole. Ta kahtleb inimese õiguses õnnele kannatavas maailmas. Tegelikkus paneb ta kirjutama ka sõjavastaseid luuletusi, kus ta ei tähista mitte vaeva väliseid põhjuseid, vaid selle üleüldiseid kannatusi. Kui Underi siseelu oli tasakaalustunud ja isiklik elu rahunenud, tutvus ta ekspressionismiga. Loodusteemast ei kaugenenud ta kunagi eriti, see teema oli talle
Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Nahakunstnike Liitu. Tal on olnud mitu edukat näitust: "Nahk ja pildid", "Papist poisid", "Koht, kuhu panna pea" jt. Eraldi tooks välja ühe tema näituse ,, Maarja ilmutus", kus on nahalõike tehnikas portreed naistest sünnist surmani. Materjalidena on kasutatud vana ja jäika kroomnahka, millest ehk kunagi oleks saanud teha saapataldu. Tööd mõtisklevad elu surma aga ka taassünni üle, olles nii rõõmsad ja naljakas, aga teisalt ka eneseiroonilised ja nukrameelsed. Tema töödes mind kõige enam paelubki lihtsus. See, kui kerglased ja lapsemeelselt on tema tööd tehtud. Siiski on need realistlikud, sügavama mõttega ja võtnud palju vaeva. Samuti on Maarja Undusk avaldanud kunstialaseid artikleid ja arvtustusi ajakirjanduses. Lisaks naha erialale on ta illustreerinud raamatuid ning korraldanud nahatehnikate ja raamatuköitmiskursusi täiskasvanutele. Arvan, et Eesti disain suudab veelgi areneda ja suurema panuse anda Euroopa disaini.
Underi noorusaegne looduluule vabastas tema kaasaegsed piirangutest. Tema küpse maailmanägemuse sügavus ja traditsioonilise vormi kasutamine mõjutas mitmeid teisi poeete. Underi põgenikuperioodi luule andis enesekindlust ja ellujäämislootust sõjast muserdatud inimestele. Ükski teine poeet pole eesti kirjandusele sellist mõju avaldanud. Under mõjus uue ja julgena eesti luules, kus enne teda olid armastusluuletused olnud leebelt nukrameelsed ning kuhu jõudsid lõpuks ka rõõmsamad toonid. Esmakordselt kasutas ta ka erootilise luule arendusi. Underi looduslüürika mõjust värskendavalt ja uuenduslikult. Tavaliste looduspiltide kirjeldamise kõrvale tõi ta sisse emotsioonid. Oma värvika luulega on ta siiani meeldejääv ning esteetilist rahuldust pakkuv kirjanik. Varases perioodis oli Marie Underi jaoks põhiline teema loodus- ja armastuslüürika, kuhu ta tõi õnneliku armastuse ja selle hingelised ning meelelised rõõmud
annaabi.ee 
