Molekulaarbioloogia
jääb üheahelaline replitseerimata DNA. See koht kromosoomi lõpus tuleb siiski
replitseerida. Looduse üks lahendus on telomeraas, mis toimib vaid eukarüootides.
74
Telomeerid sisaldavad paljusid kordusi ja erinevatel rakkudel on eri arv kordusi.
Üheahelalise otsaga seondub RNA, polümeeri otsa lisatakse 3 nukleotiidi,
pikendatakse teist ahelat. Toimub telomeraasi translokatsioon. Liigub edasi, kuni tema
abil sünteesitakse kordusjärjestused – 6-nukleotiidilised kordused. Edasi läheb
tavaliselt – sünteesitakse RNA praimer, sünteesitakse kromosoomi ots täis.
Tüvirakkudel on telomeerid pikemad, diferentseerunud rakkudel lühemad. Telomeraas
(koosneb valgust ja RNA-st) sünteesib telomeere. Inimese telomeraasil on
UAACCCUAA kordus, mis on RNA matriits, mille alusel DNA sünteesitakse. Ta liitub
juhtiva ahela lõppu nii, et üks ots jääb veel üle ja tema abil sünteesitakse kuni otsani,
siis libiseb jälle edasi ja jälle sünteesitakse
annaabi.ee 
