VETERINAARGENEETIKA
«tahed» ei kuulu eelnenud ega jargnevasse koodonisse) ning geneetilise informatsiooni
lugemine algab DNA kindlast punktist ja toimub uhes suunas.
Cricki ja kaastooliste katsed ei naidanud aga seda, millised nukleotiidid triplettide
koostises erinevaid aminohappeid kodeerivad. Esimesteks koodoni selgitajateks said USA
teadlased Nirenberg ja Matthaei 1961.a.
Teine etapp geneetilise koodi desifreerimisel algas 1964.a, kui Nirenberg ja Leder
leidsid meetodi kindla nukleotiidijarjestusega trinukleotiidide sunteesimiseks. Kuna iga
selline trinukleotiid maarab uhe aminohappe koha, onnestus luhikese ajaga, 1965. a lopuks,
selgitada kogu geneetilise koodi «sonastik».
Geneetilise koodi selgitamise eest anti Nirenbergile, Khoranale ja Holleyle 1968. aastal
Nobeli preemia. Nende teadlaste tood tuleb lugeda uheks kesksemaks kogu
molekulaargeneetikas.
Geneetilise koodi pohiomadused:
1. Tripletsus. Iga aminohappe koht polupeptiidahelas maaratakse koodoniga, mis koosneb
annaabi.ee 
