Referaat "Pärilikkuse alused"
2 DNA
Desoksüribonukleiinhape ehk DNA salvestab raku ehitamiseks vajalikku teavet.
Kokku moodustavad rakud funktsioneeriva inimkeha. DNA-molekulid on
keerdunud ja pakitud niidisarnastesse kromosoomidesse. Enamiku rakkude
tuumas on 46 kromosoomi. DNA-molekulid on jagatud kahte omavahel seotud
ahelasse teineteise ümber, mis kokku keerdudes moodustavad kaksikheeliksi-
nimelise struktuuri. Kaksikheeliksi ahelaid hoiavad koos neli erinevat keemilist
ühendit, mida nimetatakse nukleotiidalusteks. DNA-molekulide täpne järjestus
annab kodeeritud juhised raku ehitamiseks ja tööks.
2.1 DNA struktuuri bioloogiline tähtsus
Elusorganismides esineval DNA struktuuril on suur bioloogiline tähtsus. Kuna
DNA primaarstruktuuris võivad nukleotiidid paikneda suvalises järjestuses,
võimaldab DNA nende järjestuste kaudu talletada bioloogilist informatsiooni
(seda võimaldab ka RNA, kuid DNA on oma suurema keemilise stabiilsuse tõttu
annaabi.ee 
