Nimetu
viimane veel eriti kondenseerunud vormiks ning lõpptulemus on metastaasi kromosoom.
Kromatiini pakkimine: nukleosoomid koosnevad valgulisest tüvest, millele DNA on
keermeliselt ümber keeratud, oktameerne tüvi koosneb iga histooni (H2A, H2B, H3 ja H4)
kahest koopiast, 30-nm fiibrid, neis on nukleosoomid pakitud irregulaarse struktuurina või
solenoidi struktuuri, H1, viies histoon, on solenoidi sisemuses otseses kontaktis DNAga, nii et
iga H1 molekul on assotsieeritud ühe nukleosoomiga. Eu- ja heterokromatiin. Eukromatiin on
ala, kus kromatiin on vähem kondenseerunud, annab värvimisel heledaid vööte, suurem osa
transkriptsioonist toimub eukromatiini piirkondades. Heterokromatiin on ala, kus kromatiin
on rohkem kondenseerunud, annab värvimisel tumedaid vööte, esineb sagedamini
tsentromeeride piirkonnas ja telomeeride aladel. Kromatiid. Iga metafaasi kromosoom
koosneb kahest tsentromeerile kinnitunud tütarkromatiidist.
9