superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH 2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil. On 5 erinevat histoonvalkude klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 2 x H2A 2 x H2B 2 x H3 2 x H4 8 valgumolekuli oktett DNA järjestused: DNA-l on 3 tüüpi järjestusstruktuure: 1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed. 6...12 nukleotiidsed plokid, mis korduvad sagedusega 10....10 .Summaarsest DNA-st, mis rakus on, võib selle arvele tulla kuni 60%. Funktsioonid: ·ei transkribeerita;
superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH 2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil. On 5 erinevat histoonvalkude klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 2 x H2A 2 x H2B 2 x H3 2 x H4 8 valgumolekuli oktett DNA järjestused: DNA-l on 3 tüüpi järjestusstruktuure: 1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed. 6…12 nukleotiidsed plokid, mis korduvad sagedusega 10….10 .Summaarsest DNA-st, mis rakus on, võib selle arvele tulla kuni 60%. Funktsioonid: ei transkribeerita;
superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH 2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil. On 5 erinevat histoonvalkude klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 2 x H2A 2 x H2B 2 x H3 2 x H4 8 valgumolekuli oktett DNA järjestused: DNA-l on 3 tüüpi järjestusstruktuure: 1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed. 6...12 nukleotiidsed plokid, mis korduvad sagedusega 10....10 .Summaarsest DNA-st, mis rakus on, võib selle arvele tulla kuni 60%. Funktsioonid: ·ei transkribeerita;
Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil. On 5 erinevat histoonvalkude klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 2 x H2A 2 x H2B 2 x H3 2 x H4 8 valgumolekuli oktett DNA järjestused: DNA-l on 3 tüüpi järjestusstruktuure: 1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed. 6...12 nukleotiidsed plokid, mis korduvad sagedusega 10....10 .Summaarsest DNA-st, mis rakus on, võib selle arvele tulla kuni 60%. Funktsioonid: · ei transkribeerita; · läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse;
annaabi.ee 
