235 238 prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Naiteks 92U ja 92U . Uhe ja sama keemilise elemendi isotoopidel on suhteliselt sarnased omadused. Keemiline element Liit- voi lihtaine koostisosa (aatom), mis pole keemiliselt lagundatav. 118 keemilist elementi. Iga elemendi aatomil on oma aatomnumber ja tuumalaeng. Tuumajõud Nukleone hoiavad tuumas koos tugeva vastastikmoju joud (tuumajõud), mis ei lase nukleonidel eemalduda kaugemale kui moni fermi (1 f = 10-15 m) ega laheneda alla uhe fermi Uhed tugevamad joud looduses, mida tuntakse. Vaikese mojuraadiusega (tuuma labimoot). Tuumajoud seob nukleonid tuumas uhtseks ehk hoiab tuumaosakesed koos.. Massidefekt Vabade nukleonide masside summa on suurem kui tuumaks koondunud sama arvu nukleonide oma. Seda masside vahet nimetatakse massidefektiks. Dm = Zmp + Nmn M, kus Z on tuuma laenguarv (prootonite arv tuumas), mp prootoni mass,
pildistamisest. 60ndate lõpus ja 70ndate alguses töötas Kendall koostöös Stanfordi Lineaarkiirendi Keskuse (SLAC) teadlastega, sealhulgas Friedmani ja Tayloriga. Need katsed hõlmasid prootonitest ja deuteronitest ning raskematest tuumadest eralduvate elektronide suure energiatarbimisega kiirte hajutamist. Madalamate energiate korral oli juba leitud, et elektronid hajuvad ainult läbi väikeste nurkade, kooskõlas mõttega, et nukleonidel puudub sisemine struktuur. SLAC-MIT katsed näitasid aga, et suurema energiaga elektronid võivad hajuda palju kõrgemate nurkade alt, kaotades osa energiat. Need sügava elastsuseta hajumise tulemused andsid esimesed eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et prootonid ja neutronid koosnesid punktitaolistest osakestest, mida hiljem tuvastati üles- ja allapoole kvarkidena, mida oli varem teoreetiliselt pakutud. Katsetega saadi ka
II murrang: 1964 a. M.Gell-Mann ja G. Zweig näitasid, et osakesi saab klassifitseerida. Kõik tugevas vastastikmõjus osalevad osakesed koosnevad kvarkidest ja antikvarkidest. Tuumafüüsika avas maailmatunnetuses uue horisondi ja võimaldas tungida mateeria struktuuri uurimisel veel kahe astme võrra sügavamale. 1. Selgus, et aatomituum on keerulise struktuuriga süsteem, mille terviklikkuse tagab senitundmatu mõju tugev vastastikmõju. 2. Tuuma koostisosakestel nukleonidel on samuti sisemine struktuur. Kuid nukleonide koosseisu kuuluvaid osakesi kvarke ei ole nüüdisaegsete teadmiste kohaselt võimalik nukleonide koosseisust eraldada. Kvargid on hadronites igaveses vangistuses. Uute teadmiste valguses eraldus tuumafüüsikast uus füüsiharu elementaarosakeste füüsika. Avastati nõrk vastastikmõju. Tuumafüüsikas ja elementaarosakeste füüsikas uuritavatel objektidel on nii korpuskulaar- kui laineomadused
Isotoop Ühe ja sama keemilise elemendi teisendid, millel on aatomituumas ühesugune arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Näiteks U ja U. Ühe ja sama keemilise elemendi isotoopidel on suhteliselt sarnased omadused. Keemiline element Liit- või lihtaine koostisosa (aatom), mis pole keemiliselt lagundatav. 118 keemilist elementi. Iga elemendi aatomil on oma aatomnumber ja tuumalaeng. Tuumajõud Nukleone hoiavad tuumas koos tugeva vastastikmõju jõud (tuumajõud), mis ei lase nukleonidel eemalduda kaugemale kui mõni fermi (1 f = 10 -15 m) ega läheneda alla ühe fermi. Ühed tugevamad jõud looduses, mida tuntakse. Väikese mõjuraadiusega (tuuma läbimõõt). Tuumajõud seob nukleonid tuumas ühtseks ehk hoiab tuumaosakesed koos. Massidefekt Vabade nukleonide masside summa on suurem kui tuumaks koondunud sama arvu nukleonide oma. Seda masside vahet nimetatakse massidefektiks. m = Zmp + Nmn M, kus Z on tuuma laenguarv (prootonite arv tuumas), m p prootoni mass,
1 amü = 1,66 . 10 27 kg. Tuumi, mille Z on ühesugune, kuid N erinev, nimetatakse isotoopideks. Need on suhteliselt sarnaste omadustega. Tuuma raadius on määratud massiarvuga r = r0 A 1/3 , kus r0 = 1,2 . 10-15 m. Tuuma aine tihedus on 1,3.10 17 kg/m3. See tähendab, et 1 cm3 tuumade mass on 130 miljonit tonni. Arvutused näitavad, et kogu Maakera tuumad mahuksid kuupi küljepikkusega 400 meetrit. Nukleone hoiavad koos tugeva vastastikmõju jõud, mis ei lase nukleonidel eemalduda kaugemale kui mõni fermi (1 f = 10-15 m) ega läheneda alla ühe fermi. Selgub, et vabade nukleonide masside summa on suurem kui tuumaks koondunud sama arvu nukleonide oma. Seda masside vahet nimetatakse massidefektiks. m = Zmp + Nmn M, kus Z on tuuma laenguarv (prootonite arv tuumas), mp prootoni mass, N neutronite arv, mn neutroni mass ja M tuuma mass. 96
annaabi.ee 
