Referaat amiinide praktilisest tähtsusest
Keemiliselt on tegemist
ammoniaagi (NH3) derivaatidega. Sõltuvalt asendatud vesinike arvust jaotatakse
amiine primaarseteks (orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesiniku
aatom), sekundaarseteks (asendatud on kaks H + aatomit) ja
tertsiaarseteks (asendatud on kolm H+ aatomit) amiinideks.
Benseenituumaga (fenüülrühmaga) seotud amiine
nimetatakse arüülamiinideks (nt. aniliin). Keemiliste
omaduste poolest on amiinid aluseliste omadustega, kuna
nukleofiilsusstenter asub lämmastiku kohal. [1]
Amiinide leidumine looduses joonis 1 Meskaliin [7]
Looduses on amiinid laialt levinud. Organismides tekivad
amiinid näiteks aminohapete lagunemisel (nt. kõigile tuttav kalahais on
trimetüülamiin). Amiine leidub rohkelt ka taimedes, sarnaselt loomadega tekivad
amiinid taimedes aminohapete lagunemisel, aga mitte ainult. Nt. alkaloidide alla
annaabi.ee 
