Kosmilised kiired
päikesesüsteemis. Aga detailsed erinevused tagavad ,,sõrmejälje" kosmilise kiire allika kohta.
Erinevate elementide hulga mõõtmine on võrreldavalt lihtne, kuna erinevad laengud igast
nukleiidist annavad erinevaid tulemusi. Raskem mõõtmisviis, kuid parema ,,sõrmejälje" annab
isotoopiline koostis (sama elemendi tuum aga erineva neutronite hulgaga). Et teha isotoopidel
vahet, tuleb kaaluda igat aatomi nukleiidi mis läbib kosmilise kiire detektorit.[2]
Umbes 90% kosmiliste kiirte tuumadest on vesinikud (prootonid), umbes 9% on heeliumid
(alfa osakesed) ja kõik teised elemendid moodustavad ainult 1%. Isegi selles ühes protsendis on
väga haruldasi elemente ja isotoope. Need vajavad suuri detektoreid, et koguda piisavalt osakesi
selleks, et öelda midagi olulist kiire allika ,,sõrmejälje" kohta. HEAO (The High Energy
annaabi.ee 
