Perekonnafunktsioonid
Kui väljaspool perekonda areneb suhe ja see inimene tuuakse
perekonna siseringi(abielu, kooselu) saab temastki perekonna liige ning perekonna tüüp jällegi
muutub.
Üksikvanemaga perekonnas toimib täiesti majanduslik funktsioon, kuna arvatavasti käib vanem
ka tööl ning mõnikord käivad taolises olukorras tööl ka vanemad lapsed. Siiski on ka
majandusliku funktsiooni toimimine raskendatud, sest raha peab teenima vaid üks vanem ja
harilikult ei ole perekonna sissetulek nii suur kui nukleaarperes. Võivad tekkida ka majanduslikud
raskused, kus kõik olmelised vajadused ei saa rahuldatud, kuid taolisi olukordi on ka tavalistes
tuumikperekondades.
Sotsialiseerimisfunktsioon oleneb selles perekonnas täiesti vanemast endast, sest kui ema või isa
on ise hästi kurssis kõigi käitumisreeglite ja -normidega ning järgib neid ka ise, siis on üsna selge,
et ta jagab oma teadmisi ka järeltulijatele. Seesuguste normide järgimine aitab lapsel ühiskonnas