pärak. Eritusfunktsioon täidavad Malpighi sooned, umbsed sole väljastopised. Hingamine trahheed Paljunemine Putukad on lahksugulised, suguline diomorfism ( emased ja isased on erinevad) 1) lahksuguline sigimine ( emased munevad) 2) eluspoegimine 3) neitsisigimine e. Partenogenus ( emased ei vaja isaseid ) · Vaegmoone Munavastnevastnetäiskasvanu · Täismoone Munavastne(röövik)nukkvalmik Ülevaade Kahetiivalised toakärbes, parm, kihulane kakas kilejat eestiiba ja tagativad on säilinud lühikeste sumistena Liblikad admiral, ohakaliblikas, pääsusaba lendavad eriti ösöel, neil on toidu imemiseks pikk imilont. Mardikad kuldpõrnikad, ohakasikk, nõelmardikas, aiajooksik, seitsetäpplepatriinu. arvukamad putukad Maal, ülalt kaitseb neid rindmikukilp. Kiilid sinikiil, kuningkiil, lapik-vesikiil neil on neli kilejat tiiba, tiivad on kaetud peenete karvakestega
5. tänu vastsestaadiumile pikendab eluiga. 35 ORGANISMIDE LOOTEJÄRGNE ARENG lk 122-126 LOOTEJÄRGNE ARENG / OTSENE MOONDEGA / TÄISMOONE VAEGMOONE Täismoone - munavastne (röövik)nukkvalmik Vaegmoone - munavastnevalmik Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne staadium sünnistsigimisvõime saabumiseni. Seda staadiumo iseloomustab kasvamine, täiustumine. 2. Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk. 3. Vananemisperiood enamik loomi sellesse staadiumisse ei jõua. Iseloomustab: elunkondade talitluse häired, haigused. Millest sõltub organismide eluiga? 1. Geneetilistest mehhanismidest. 2. Keskkonnateguritest.