Eltsa kallas Eesti tuntumad filmimuusika loojad ja nende loodud muusika Olav Ehala ,,Nukitsamees 28.10.2014 Eesti filmiloo esimestel aastatel vändatud filmide puhul tegemist tummfilmidega. Helifilmide võidukäigu alguseks Eestis võib lugeda 1929a. Kaks aastat enne seda, 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad: Nukitsamees – Egert Soll Iti – Anna-Liisa Kurve Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla Vanaisa – Sulev Nõmmik Filim on ikka hea tagaside siiani on ta paljude lemmik
Metsamoor leiab lapsed ja viib nad endale koju ja paneb tööle Kusti ja Iti peavad sigu toitma, hagu ja vett tassima, peenraid kitkuma ja väikest Nukitsameest hoidma. Metsamoori majakeses elavad veel ta pojad Mõhk ja Tölpa ning vanaätt. Lõpuks õnnestub Kustil ja Itil vanamoori juurest põgeneda. Nad võtavad Nukitsamehe endaga kaasa. Kusti ja Iti vanemad võtavad Nukitsamehe enese juurde. Väike metsaelanik harjub uue eluga, saab nimeks Ants ja läheb koos teiste lastega kooli. "Nukitsamehest" on tehtud ka filme.Esimene Nukitsamehe film tuli välja aastal 1981. Filmis kõlab Olav Ehala muusika Juhan Viidingu sõnadele, tantsud on seadnud Mait Agu. Osatäitjad : Nukitsamees Egert Soll Iti Anna-Liisa Kurve Kusti Ülari Kirsipuu Moor Ita Ever Mõhk Tõnu Kark Tölpa Urmas Kibuspuu Ätt Kaarel Kilvet Ema Ines Aru Isa Aarne Üksküla Vanaisa Sulev Nõmmik
Raha, kas õnn või õnnetus? ,,Raha mängib elus põhirolli. Raha see on õnn ja armastus." Nii laulavad ,,Nukitsamehest" pärit nõiad, kuid kas tõesti peitub õnn ainult rahas või võib rahast kujuneda hoopis õnnetus? ,,Isa Goriot" toob lugejateni raha ja sellega kaasnevate probleemide arutluse ning tõestab fakti, et raha, armastus ja võimujanu on omavahel alati seotud olnud. Pole mingi saladus, et veel tänapäevalgi teeseldakse armastust ja abiellutakse raha pärast. Proua Vauquer'il oli plaan isa Goriot'ga abielluda, kuna ta arvas, et mees on rahakas ja tähtis
sõbrannad,kellega ta koos lõbutses ja oli.Neid oli seitse.Nad tegid koolitöid koos,käisid pidudel ja veetsid niisama lõbusalt aega,nii kuidas see tol ajal võimalik oli.Ja neil on palju ühiseid mälestusi.Koolisünnipäevadel ja muudel tähtpäevadel saavad nad veel siiani kokku või helistavad üksteisele,et küsida kuidas tervis on ja kuidas muidu läheb ja see on väga armas. "Italoogiline abimees" Ita Ever on müstiline persoon.Kui tema häälele mõelda,kõlab kriiskav Moor `'Nukitsamehest'' kõrvus või üleliia hoolitsev Mamma Kiir "Sügisest".Ja tema kehastumisvõime..see on imeline! Ital on haruldane nägu grimmi jaoks.Kui vaadata fotosid,siis on raske uskuda,et neil on üks ja sama naine.See on vapustav! Itale meeldib kui proovitakse.Ta on imeliselt fotogeeniline. Ita on oma keelekasutuses väga suuremeelne ja rõhku andev, kasutades meeleldi sõnu "priima!" ja "tuttilus" .Maiustamine on paljude meelispalaks, heast sokolaadist konjakikõrvale ei ütle proua Ever kunagi ära
küüsi. Moor paneb lapsed oma majapidamises varahommikust hilisõhtuni rasket tööd tegema – Kusti seakarja ja Iti kollipere kasvatamatut võsukest Nukitsameest valvama. Kollipere juurest põgenetakse, kui ülejäänud metsaasukad tõttavad ummisjalu perepoegade Mõhu ja Tölpa leitud rahapada välja kaevama. Lapsed otsustavad Nukitsamehe endaga kodukülla kaasa võtta ja pärast kohutavat tagaajamist hämaras põlislaanes jõutakse tagasi kodutallu. Nukitsamehest saab tavaline poiss, tema peast kaovad isegi sarvenukid, mis talle esialgse hüüdnime on andnud. Film erineb Oskar Lutsu lastejutust silmatorkavalt nõiduslikkuse ja fantastikaelementide rõhutamise poolest. Jutustuses neid kuigivõrd ei leidu. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid. Nõiamoor võlub ka maasikad kasvama, eksitades sellega lapsed koduteelt. Lutsu kirjeldatud mooril üleloomulikke
annaabi.ee 
