,,Nukitsamees" Kusti ja Iti on metsa maasikale läinud ja ära eksinud. Juba teist korda jõuavad nad suure kivi juurde tagasi. Itil on juba nutt varuks ja ta ei jõua enam käia. Õues on pimedaks läinud ning nad istuvad kivi äärde maha, et korraks jalgu puhata. Iti jääb magama. Ärkab öökulli huikamise peale ja hakkab kartma ning tahab koju. Kusti otsustab, et puhkavad veel natuke, eks siis valges koju lähevad. Kui Iti jäle magama jääb laseb Kusti mõttes tänase päeva vaimusilma eest läbi. Kuidas vanaisa mesilaste pereheitmist reguleeris. Kuidas ema teistele heinalistele süüa viima läks, kuidas kari koju tuli... Siis läksidki nemad Itiga maasikale ja nüüd on nad eksinud. Öökulli huike peale kukub pesast alla linnupoeg, kelle Kusti pessa tagasi upitab. Siis jääb ka Kusti magama. Ärgates leiab ta end rääkimas küürus vanaeidega, kes käseb ka Iti üles ajada ja lubab nad koju juhatada. Vanaeit juhatab na...
kuna ametnikud soovitasid ja Juula noomis, et ta nied kohe luuda võttis. Juula arvates oleks võinud ta pigem sees tegutseda, siga hoiab ikka oma pesa korras kuid Jürka arvab, et see ei ole mehe töö. Jürka on ültse jõudnud järelduseni, et vanapaganaa saab ta vaid õndsaks läbi töö millega patte võrdseks teeb. Hiljem õhtul räkis Juula tohteri käigust ja Jürka rääkis, et loogiline kui neil sarved on, sest tema sugu on ju iidne, ja tal ka nukitsad mida ta Juulal tunda laskis, Juula siis uskus kõike mida Jürka rääkis oma päritolust ja sellest kuidas tema pole kunagi öelnud vaid asjatundjad märkinud, et ta köva asjaga pähe on saanud, ja oli uhke, et tema lapsed on osa nüüd vanast uhkest sarvikute soost. Siis on siin osas veel mingi täitsa möttu pask kuradi müüjatest kes Jürka kõik ähvardates ära ajab sellest ajast peale kui ukskord ta jalgratta ostis, kuid see katki
annaabi.ee 
