· Mäeliivad - jäänud kivimite murenemise kohale, krobeliste teradega · Uhtliivad - Eestis peamised. Veega edasi kantud ja terad siledaks hõõrutud vee toimel (mere-, järve- ja jõeliivad) · Lendliivad - tuulega edasi kantud (peamiselt kõrbetes) Kruusad - Eestis puhast kruusa vähe. Kasutatakse peamiselt teedeehituses. · Mäekruusad - jäänud kivimite murenemise kohale. Nukiliste teradega · Uhtekruusad - terad vee toimel siledaks lihvitud · Moreenkruusad - Eestis peamised. Tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena Savi - tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Väga peeneteraline. Terad õhukesed plaadikujulised. Mõrg savi väga plastne ja veetihe. Kasutatakse peamiselt keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. MURTUD KIVIMATERJALID
• lendliivad on tuulega edasi kantud (peenemad liivad) ja esinevad peamiselt kõrbetes; Eesti liivad kuuluvad enamuses uhtliivade hulka. Keemilise koostise järgi on nad kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,125...4,0mm. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: • mäekruusad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on nukiliste teradega ja sageli nimetatakse teda ka looduslikuks killustikuks; • uhtekruusade terad on vee toimel lihvitud siledaks; • moreenkruusad on tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4…64mm. Eestis leidub puhast kruusa
1. mäeliivad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on krobeliste teradega 2. uhtliivad on veega edasi kantud ja nende terad on siledaks hõõrutud 3. lendliivad on tuulega edasi kantud (peenemad liivad) ja esinevad peamiselt kõrbetes Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: 1. mäekruusad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on nukiliste teradega ja sageli nimetatakse teda ka looduslikuks killustikuks 2. uhtekruusade terad on vee toimel lihvitud siledaks 3. moreenkruusad on tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal. Savi
annaabi.ee 
