Tśingis-khaan
khaanile hädaohtlikud.
Kolmanda poja, Ugudei, kuulutas Tingis-khaan oma troonipärijaks. Ta oli pehme ning
muretu loomuga, armastas lõbusaid pidusid, küttimist jahikullidega, võidukihutamisi. Tema ei
hakanud auku kaevama, et isa sinna sisse lükata.
Neljas poeg, Tuli-khaan oli samasugune nagu Ugudei. Nad mõlemad armastasid
joominguid ja neid ei põletanud võimuiha tuli.
Esimese poja Duti-khaani surm.
Ta oli ajujahil ning hirve taga ajades eemaldus ta oma nukeritest. Suure vaevaga leiti ta üles.
Ta lamas mongolite kombe järgi pooleksmurtud selgrooga. Saladuslikud tapjad olid kadunud
ja neid ei avastatudki. Duti oli veel elus, kuid ta ei suutnud sõnakestki lausuda ega kätt
liigutada. Üksnes ta silmad vaatasid kurvalt ning süngelt, kuni sulgusid igaveseks.
Sellal sõitis sinna Subudai-bagatur, Tingis-khaani väepealik, kes oli sõjakäigult läände
tagasi jõudnud.