Mikrobioloogia kordamiskusimused
Kui kokid moodustavad pärast pooldumist pikema ahela (ehk keti), nimetatakse neid streptokokkideks
(nt Streptococcus agalactiae).
Diplokokid on pärast pooldumist kahekaupa paaristikku jäänud kokid.
Kui kokid asetsevad segipaisatuna (viinamarjakobara taoliselt) nimetatakse neid kobar- ehk
stafülokokkideks (nt Staphylococcus aureus).
Pulgakujuliste bakterite otsad võivad olla ümarad, teravad, tömbid või nuiataolised. Nad asetsevad ühe- või
kahekaupa. Osad liigid võivad moodustada ka ahelaid. Siia alla kuuluvad nt laktobatsillid,
tuberkuloosibakterid jt.
Jagunevad:
Korrapärase kujuga aeroobsed eoseid mittemoodustavad pulkbakterid (Lactobacillus spp., Listeria
monocytogenes).
Aeroobsed spoore moodustavad batsillid (Bacillus anthracis, Bacillus cereus).
Klostriidide hulka kuuluvad eseid moodustavad anaeroobsed bakterid (Clostridium botulinum).
annaabi.ee 
