Sõnamõrvar
Võtsin oma mobiiltelefoni ja valisin
Andrese telefoninumbri.
"Jaa, halloo!" võttis Andres pika kutsumise peale toru.
"Tere kallis!" vastasin talle.
"Mis juhtus? Kas sul hakkas kusagilt valutama?" küsis murelikult, kui ta mu häält kuulis.
"Ei, ei. Aga juhtus see, et mu rahakott on kaduud. Ma pean töövestluse jaoks riideid
ostma," vastasin talle kiiresti.
"Aaa... No siis on hästi!" oli Andres juba rahulikum.
"Aga ma vajaks veidi raha. Sest mu pangakaart oli ka rahakotis," nuiasin Andrest.
"Hea küll. Kui palju sa tahad?" oli Andres minuga nõus.
"Noo umbes... 2500 arklit. Ma ei tea, kui palju see Itaalia rahas on, aga noh, ma loodan,
et sa annad, sest ma maksan tagasi, kui ma tööle saan," ütlesin lootusrikkalt.
"Hea küll, sa saad selle raha. Kohtume poole tunni pärast linnaväljaku juures. Ole seal!"
oli hea kuulda, et Andres mulle nii palju raha lubab.
"Ok, tsau! Seal näeme!" Ja me mõlemad panime torud ära. Ma viskasin kirja ära. Ma
annaabi.ee 
