V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
hertsogi Mathias Hungadi Spicali, selle kollase vanamehe ees, kellel narts ümber pea
on mässitud; galilealaste keisri Guillaume Rousseau, selle jommi ees, kes meid ei kuula, aga
seal üht libu kallistab. Meie oleme sinu kohtunikud. Sina oled Argoo kuningriiki tunginud,
ilma et ise tema alam oleksid, sina oled meie linnajao seadusi rikkunud. Sind tuleb karistada,
seda enam, et sa pole näpard, nuiard ega lööbard, see on ausate inimeste keeli: varas, kerjus,
hulgus. Või oled sa midagi sellesarnast? Näita, et sul õigus on! Lao I välja, mida sa võid!»
«Ah,» ütles Gringoire, «mul pole au nende ridadesse kuuluda! Olen poeet...»
«Küllalt!» ei lasknud Trouillefou teda lõpetada. «Sind puuakse üles. Üsna lihtne asi, ausad
kodanikuhärrad! Nagu teie meile, nõnda meie teile! Nagu teie seadus sulide kohta, nõnda
sulide seadus teie- kohta. Olete ise
81
süüdi, kui see karm on
annaabi.ee 
