"nuhtlusseaduste" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

peas püsti, kustunud lamp ikka veel käes. Keerdtrepi astmeid mööda alla laskudes kuulis ta oma kõrvus selgesti häält, mis naeris ja kordas: «Ja üks vaim läks mu palge eest mööda ja ma tund* sin kerget tuuleõhku ning mu ihukarvad tõusid püsti.» II. KÜÜRAKAS, ÜHESILMNE, LOMBAKAS Igal keskaja linnal ja igal Prantsusmaa linnal olid kuni Louis XII valitsemiseni oma puutumatud varjupaigad. Need redupaigad olid keset linna üleujutavat nuhtlusseaduste ja barbaarsete kohtuotsuste uputust nagu saared, mis inimeste kohtumõistmise tasapinnast kõrgemale tõusid. Iga kurjategija, kes sinna pääses, oli päästetud. Tarvitati kurjasti niihästi karistamata jäämist kui surmanuhtlustki. Mõlemad kuritarvitused püsisid kõrvuti. Nii korrigeerisid kaks pahet vastastikku 353 teineteist. Kuninga paleedel, vürstide lossidel ja kõigepealt kirikutel oli varjupaigaõigus.