E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
tundnud, on täna kuulus sõjapealik!»
«Kas see nimi teile tõesti nii tundmatu oli,
356
junkur Risbiter?» küsis Sandstede naeratades. «Tuletage meelde!»
Risbiter punastas kergelt, aga ta kostis upsakalt: «Minu mälestus ei ulatu kodanike ja
käsitööliste nimede tarbeks.»
«Vahest mäletate veel seda suurt riidu, mis mineval suvel Tallinna turul junkrute ja
kodaniku-poegade vahel oli? Ivo Schenkenberg oli viimaste ninamees, kelle nuhtlemist
rüütlid
pärast suure ägedusega, aga asjata nõudsid.»
Risbiter oli näost punane kui keedetud vähk; ta mäletas väga selgesti, et ta räägitaval korral
Ivo käest armetul viisil peksa oli saanud.
«Kas sina ka selle inetu riiu juures olid?» küsis Mönnikhusen kulmu kortsutades.
«Mina?» kogeles Risbiter. «Ei mäleta. . . Näe, mis tore telk see seal on? Lähme vaatama!»
Teised olid sellega nõus ja terve salk ratsutas Ivo telgi ette, kus neli meest vahil seisid.
«Tagasi